Otsi

Ajalugu





                               ... on spordi vundament!
 

AJALUGU

Raskejõustikuharrastust loetakse Eestis õigustatult vanimate sportlike harrastuste hulka. Läbi aegade on meie maadlejad ja tõstjad saavutanud arvukalt suuri võite ja näidanud, et ka ühe väikerahva hulgast võib spordimehi küllalt tagasihoidlikest tingimustest aga visa ja targa tööga tõusta isegi maailma tippu.
 
Esimesed ametlikud tõstevõistlused toimusid 1891. aastal Tallinnas ja see sündmus pani aluse regulaarsemale tegevusele Eestis. Kuni 1920. aastani harjutati ilma eestkosteta. 20. jaanuaril 1920. aastal asutati Eesti Spordiliit ja nüüd jätkati selle raskejõustiku osakonna juhtimisel 1926. aastani, kui 13. veebruaril moodustati Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit, kelle juhtimisel jätkus tegevus 1933. aasta kevadeni. 10. aprillil 1933. aastal loodi Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliit, tegutseti tõusvas joones kuni Teise maailmasõjani. 1942. aasta lõpust jätkati Eesti Rahvakasvatuse Peavalitsuse suunamisel ja suure sõja lõppedes 1945. aastal loodi Eesti Spordikomitee juurde tõstespordisektsioon, milline nimetati ümber 10. novembril 1959. aastal Eesti NSV Tõstespordi Föderatsiooniks. 30 aastat hiljem - novembri lõpul 1989. aastal moodustati Eesti Tõstespordi Liit kui Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliidu õigusjärgne tõstmises.
 


Läbi aegade on juhatuse või presiidiumide esimeestena Eesti tõstmist "eest vedanud":

1920 - 1922 Ado Anderkopp 1964 - 1965 Juljus Seljamaa
1922 - 1935 Johannes Kauba 1966 - 1972 Jaan Vaikma
1935 - 1940 Oskar Köster 1972 - 1976 Haljand Hallismaa
1940 - Heinrich Jants 1976 - 1980 Erich Aava
1945 - 1947 Georg Abels 1980 - 1989 Villu Aabne
1947 - 1949 Joann Riismantel 1989 - 1990 Jaan Talts
1949 - 1955 Jaan Vaikma 1991 - 1995 Taimu Viir
1955 - 1956 Armand Raud 1996 - 1998 Kalle Jõudna
1956 - 1958 Erm Lund 1998 - 2006 Aivar Mäesoo
1959 - 1964 Jaan Vaikma 2006 - 2008 Tambet Tiits
    2008 - 2016 Jaan Talts juunior
    2016 - ... Ain Põder
           
Järjest ajakohastunud tõstmise "organisatsioon" jõudis suure sõja eelõhtuks oma tegevusega hõlmata 11 maakonda - Harju, Lääne, Saare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Valga, Petseri, Järva ja Viru ning suuremad linnad. 1939. aastal tegutseti kokku 44 spordiühenduses. Esimene Eesti Tõstemärk tõi tõstepõrandale ligi 1000 inimest. Aktiivil jätkus tahtmist ja tarkust. 1922. aastal korraldati Tallinnas maailmameistrivõistlused (võideti 3 kulda, 3 hõbedat ja 5 pronksi). 1924 - 1936 viidi läbi maavõistlused Läti, Leedu ja Rootsiga, mis kõik võideti. Osaleti edukalt Euroopa ja maailmameistrivõistlustel, olümpiamängudel, püstitati 36 maailmarekordit. Osaleti rahvusvahelise võistlusmäärustiku tegemisel. 23. augustil 1920. aastal võeti Eesti Rahvusvahelise Tõstespordi Liidu liikmeks. Saadi rahalist toetust riigieelarvest ja rakendati tööle Eesti Spordi Keskliidus tõstmise treener-õpetaja - Alfred Mäll (8-kordne Eesti meister ja esimese tõstespordi õpiku autor).

Selline oli "linnulennult" mittetäielik sõjaeelse Eesti tõstmise pärand.
Pärast sõda tehti taas tõstemärk ja püstitati loosung - igasse valda maadlusmatt ja tõstekang. Rakendati tööle tõstetreenerid spordiühingutes. Täiendati senist võistluskalendrit, võeti suund noortele. Asusid tööle koolitatud noored treenerid.
1960. aastatel oli kogu vabariik praktiliselt kaetud tõstmisega. Eesti meistrivõistlustel ja noorte esivõistlustel osavõtjaid mitte alla 100. Aasta edetabelites keskmistes kaaludes enam kui 100 tulemust ja üheski kehakaalus mitte vähem kui 25. Rekordeidki uuendati enam kui 100 korral aastas.

 
Jaan Taltsi edu sünnitas nagu sotsiaalse tellimuse spordile, sport väärtustus ametkonniti - kombineeritud vahenditest rajati uusi spordibaase, osteti inventari, võeti tööle ja koolitati kaadrit, parendati töö-, palga- ja elamistingimusi. Meieni tõid info kaasaegsest treeningu metoodikast, planeerimisest ja tõstetehnikast tolle aja maailma autoriteedid - A. Medvedjev, R. Roman, A. Lukašov jt. Ühel hetkel oli Eestis enam kui 50 kõrgema eriharidusega tõstespordi spetsialisti.
 
Milleni jõudsime saavutusspordis, peaksid kõik näoga spordi poole olevad inimesed veel mäletama.
Eeltoodu on paljude heade inimeste teineteist mõistatahtmisest, mõistmisest ja aitamisest sündinud tegu, on kinnituseks valitsenud ja kõiki ühiseks tööks liitnud, teojõudu andnud vaimsusest, mida oli vaja mitte ainult olemiseks, vaid ka jõudmiseks, "suuremate ringi".
Arvan, et osa vastustest küsimusele - miks meil täna kõik ei ole nii nagu võiks olla või nagu tahame - on ka eelöeldus.
Jääb lootus, et pojad isadest viletsamad ei taha olla!

 
T. Viir   (ETF ja ETL juhatuses alates 1961. aastast.)

Eesti tõstmise sünniaastaks loetakse 1888, mil Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg (07. juuni 1867 - 05. juuni 1922) asutas Tallinnas raskejõustiku ringi.

Alates 1997. aastast tähistatakse 05. juunil üleriigiliselt Eesti Raskejõustiklaste mälestuspäeva (05.06.1997.a. möödus 75 aastat Gustav Boesbergi surmast).
 

Medalid tiitlivõistlustelt

Läbi aegade on eestlased võitnud medaleid.

Olümpiamängudel

KULD 1920 Alfred Neuland Eesti esimene OM kuld!
  1972 Jaan Talts  
HĂ•BE 1920 Ain Sillak  
  1924 Alfred Neuland  
  1928 Arnold Luhaäär  
  1968 Jaan Talts  
PRONKS 1924 Harald Tammer  
    Jaan Kikas  
  1936 Arnold Luhaäär  

Maailmameistrivõistlustel
KULD 1922 Alfred Neuland  
    Saul Hallap  
    Harald Tammer  
  1970 Jaan Talts  
  1972 Jaan Talts  
  1969 Jaan Talts Tõukamises -110,0 kg
  1970 Jaan Talts Surumises -110,0 kg
    Jaan Talts Tõukamises -110,0 kg
  1972 Jaan Talts Surumises -110,0 kg
  2015 Mart Seim Tõukamises +105,0 kg
HĂ•BE 1922 Eduard Vanaaseme  
    Karl Kõiv  
    Johannes Toom  
  1968 Jaan Talts  
  1969 Jaan Talts  
    Jaan Talts Rebimises -110,0 kg
  1970 Jaan Talts Rebimises -110,0 kg
  2015 Mart Seim  
PRONKS 1922 Gustav Ernesaks  
    Voldemar Noormägi  
    Alfred Puusaag  
    Rudolf Tihane  
    Kalju Raag  
  1938 Arnold Luhaäär  
  1972 Jaan Talts Rebimises -110,0 kg
    Jaan Talts Tõukamises -110,0 kg
  1898 Georg Hackenschmidt 10 erinevat tõstet

Euroopa meistrivõistlustel
KULD 1968 Jaan Talts  
  1969 Jaan Talts  
    Jaan Talts Surumises -110,0 kg
    Jaan Talts Rebimises -110,0 kg
    Jaan Talts Tõukamises -110,0 kg
  1970 Jaan Talts  
    Jaan Talts Surumises -110,0 kg
    Jaan Talts Tõukamises -110,0 kg
  1971 Karl Utsar Rebimises -110,0 kg
  1972 Jaan Talts  
    Jaan Talts Surumises -110,0 kg
    Jaan Talts Rebimises -110,0 kg
    Jaan Talts Tõukamises -110,0 kg
HĂ•BE 1933 Arnold Luhaäär  
  2016 Mart Seim Tõukamises +105,0 kg
  2017 Mart Seim Tõukamises +105,0 kg
PRONKS 1970 Jaan Talts Rebimises -110,0 kg
  1971 Karl Utsar  
    Karl Utsar Surumises -110,0 kg
  2014 Mart Seim Tõukamises +105 kg

Eestlaste maailmarekordid tõstmises
(31. juuli 1898 - 14. aprill 1972)


1. Ăśhe käega rebimine   85,5 Georg Hackenscmidt 31.07.1898 Viin
2. Vasakuga rebimine -60,0 55,0 Alfred Schmidt 28.08.1920 Antverpen
3. Paremaga tõukamine -60,0 77,5 Alfred Schmidt 18.08.1921 Tartu
4. Paremaga tõukamine -67,5 79,5 Alfred Schmidt 29.04.1922 Tallinn
5. Paremaga rebimine -67,5 72,5 Alfred Neuland 28.08.1920 Antverpen
6. Tõukamine -67,5 110,0 Alfred Neuland 28.08.1920 Antverpen
7. Rebimine -67,5 91,0 Alfred Neuland 29.04.1922 Tallinn
8. Tõukamine -67,5 115,0 Alfred Neuland 29.04.1922 Tallinn
9. Paremaga rebimine -67,5 75,0 Alfred Neuland 26.04.1924 Tallinn
10. Rebimine -67,5 97,5 Alfred Neuland 26.04.1924 Tallinn
11. Paremaga rebimine -75,0 77,5 Alfred Neuland 24.03.1923 Tallinn
12. Paremaga rebimine -75,0 80,0 Alfred Neuland 15.12.1923 Tallinn
13. Paremaga rebimine -75,0 82,5 Alfred Neuland 23.07.1924 Pariis
14. Vasakuga tõukamine -75,0 92,5 Alfred Neuland 24.03.1923 Tallinn
15. Rebimine -75,0 100,0 Alfred Neuland 26.12.1923 Tallinn
16. Paremaga rebimine -60,0 60,5 Gustav Ernesaks 02.08.1921 Tallinn
17. Paremaga rebimine -60,0 62,0 Gustav Ernesaks 17.09.1921 Tartu
18. Rebimine -60,0 78,0 Gustav Ernesaks 02.08.1921 Tallinn
19. Rebimine -60,0 79,5 Gustav Ernesaks 17.09.1921 Tartu
20. Surumine -67,5 88,5 Voldemar Noormägi 27.01.1923 Narva
21. Surumine -67,5 91,0 Voldemar Noormägi 17.11.1923 Võru
22. Surumine -67,5 91,5 Voldemar Noormägi 20.05.1924 Riia
23. Surumine -67,5 87,5 Eduard Vanaaseme 29.04.1922 Tallinn
24. Surumine -67,5 90,0 Eduard Vanaaseme 24.03.1923 Tallinn
25. Paremaga tõukamine -75,0 87,5 Alfred Puusaag 25.03.1923 Tallinn
26. Paremaga tõukamine -75,0 92,5 Alfred Puusaag 27.05.1923 Tallinn
27. Vasakuga rebimine -75,0 79,0 Eduard Brock 27.03.1926 Pariis
28. Tõukamine -75,0 127,5 Jaan Kikas 22.07.1924 Pariis
29. Tõukamine -75,0 115,0 Saul Hallap 29.04.1922 Tallinn
30. Vasakuga rebimine -82,5 77,5 Saul Hallap 11.09.1923 Tartu
31. Vasakuga rebimine -82,5 80,0 Saul Hallap 27.04.1924 Tallinn
32. Paremaga tõukamine -82,5 95,0 Saul Hallap 28.10.1923 Tartu
33. Paremaga tõukamine -82,5 100,0 Saul Hallap 27.04.1924 Tallinn
34. Surumine -82,5 96,0 Johannes Toom 26.04.1924 Tallinn
35. Vasakuga rebimine +82,5 90,0 Arnold Luhaäär 17.12.1927 Tallinn
36. Tõukamine +82,5 167,5 Arnold Luhaäär 08.08.1937 Tallinn
37. Rebimine -90,0 151,0 Jaan Talts 01.08.1967 Moskva
38. Rebimine -90,0 152,5 Jaan Talts 24.02.1968 Mexico
39. Rebimine -90,0 153,0 Jaan Talts 06.04.1968 Dubna
40. Rebimine -90,0 153,5 Jaan Talts 18.05.1968 Lugansk
41. Tõukamine -90,0 193,0 Jaan Talts 18.06.1967 Sofia
42. Tõukamine -90,0 193,5 Jaan Talts 01.08.1967 Moskva
43. Tõukamine -90,0 194,0 Jaan Talts 20.10.1967 Mexico
44. Tõukamine -90,0 195,0 Jaan Talts 24.02.1968 Mexico
45. Tõukamine -90,0 195,5 Jaan Talts 06.04.1968 Dubna
46. Tõukamine -90,0 196,0 Jaan Talts 31.08.1968 Dubna
47. Tõukamine -90,0 197,5 Jaan Talts 18.10.1968 Mexico
48. Kogusumma -90,0 490,0 Jaan Talts 09.04.1967 Tbilisi
49. Kogusumma -90,0 497,5 Jaan Talts 18.06.1967 Sofia
50. Kogusumma -90,0 500,0 Jaan Talts 01.08.1967 Moskva
51. Kogusumma -90,0 502,5 Jaan Talts 01.08.1967 Moskva
52. Kogusumma -90,0 505,0 Jaan Talts 06.04.1968 Dubna
53. Kogusumma -90,0 510,0 Jaan Talts 06.04.1968 Dubna
54. Kogusumma -90,0 512,5 Jaan Talts 24.06.1968 Leningrad
55. Surumine -110,0 190,0 Jaan Talts 09.08.1969 Zinnowitz
56. Surumine -110,0 195,5 Jaan Talts 17.05.1970 Tallinn
57. Surumine -110,0 196,0 Jaan Talts 29.05.1970 Varna
58. Surumine -110,0 197,5 Jaan Talts 07.08.1970 Bergen
59. Surumine -110,0 200,0 Jaan Talts 19.09.1970 Columbus
60. Surumine -110,0 201,0 Jaan Talts 27.12.1970 Ilmatsalu
61. Surumine -110,0 201,5 Jaan Talts 16.01.1971 Tallinn
62. Surumine -110,0 203,0 Jaan Talts 14.02.1971 Pariis
63 Surumine -110,0 206,0 Jaan Talts 08.08.1971 Tallinn
64. Surumine -110,0 207,5 Jaan Talts 14.04.1972 Tallinn
65. Surumine -110,0 211,0 Jaan Talts 20.05.1972 Constanza
66. Tõukamine -110,0 212,5 Jaan Talts 27.09.1969 Warssavi
67. Tõukamine -110,0 215,0 Jaan Talts 27.04.1970 Szombathe
68. Tõukamine -110,0 216,5 Jaan Talts 08.08.1971 Tallinn
69. Tõukamine -110,0 217,5 Jaan Talts 08.08.1971 Tallinn
70. Tõukamine -110,0 218,0 Jaan Talts 19.03.1972 Imatra
71. Tõukamine -110,0 220,0 Jaan Talts 14.04.1972 Tallinn
72. Tõukamine -110,0 222,5 Jaan Talts 20.05.1972 Constanza
73. Kogusumma -110,0 550,0 Jaan Talts 17.05.1970 Tallinn
74. Kogusumma -110,0 562,5 Jaan Talts 27.06.1970 Sombathely
75. Kogusumma -110,0 565,0 Jaan Talts 19.09.1970 Columbus
76. Kogusumma -110,0 570,0 Jaan Talts 08.08.1971 Tallinn
77. Kogusumma -110,0 582,5 Jaan Talts 08.08.1971 Tallinn
78. Kogusumma -110,0 585,0 Jaan Talts 08.08.1971 Tallinn
79. Kogusumma -110,0 587,5 Jaan Talts 14.04.1972 Tallinn
80. Rebimine -110,0 161,5 Karl Utsar 18.03.1970 Minsk
81. Rebimine -110,0 162,5 Karl Utsar 25.04.1970 Vilnius
82. Rebimine -110,0 165,0 Karl Utsar 25.04.1970 Vilnius
83. Rebimine -110,0 168,5 Karl Utsar 14.03.1971 Rostov
84. Rebimine -110,0 169,0 Karl Utsar 25.04.1971 TĂĽri
 
Juunioride maalimarekordid

1. Surumine +90 152,5 Tõnu Jugar 24.08.1969 Lvov
2. Rebimine +90 131,0 Tõnu Jugar 24.08.1969 Lvov
3. Tõukamine +90 176,0 Tõnu Jugar 24.08.1969 Lvov
4. Kogusumma +90 447,5 Tõnu Jugar 24.08.1969 Lvov
 
 

Eesti tõstjad, kes on kahevõistluses tõstnud 400 kg ja rohkem
438,0 (190+248,0) Mart Seim 2015
417,5 (185+232,5) Sulev Tarros 1984
415,0 (185+230,0) Karl Utsar 1978
400,0 (170+230,0) Toivo Kurg 1977
 
Eesti tõstjad, kes on rebinud 155 kg ja rohkem
190,0 Mart Seim (+105 kg) 2015
185,0 Karl Utsar (+110 kg) 1978
185,0 Sulev Tarros (100 kg) 1984
176,0 Albert Kruglov (110 kg) 1987
175,0 Andrus Utsar (-105 kg) 2002
172,5 Tambet Tiits (110kg) 1983
172,5 Alar Seim (+110 kg) 1983  
170,0 Jaan Talts (110 kg) 1973  
170,0 Toivo Kurg (+110 kg) 1977  
170,0 Ašot Muradjan (100 kg) 1984  
165,0 Viktor Perepjolkin (100 kg) 1980  
165,0 Aleksei Maljukov (110 kg) 1984  
163,0 Andres Viksi (-105 kg) 2015  
162,5 Ain Paavo (100 kg) 1979  
160,0 Leho Pent (94 kg) 2013  
157,5 Rein Jõgila (110 kg) 1975  
157,0 Riho Kägo (+105 kg) 2015  
156,0 Lauri Nämi (+105 kg) 2008  
155,0 Rein Annutse (82,5 kg) 1980  
155,0 Aleksei Ĺ palov (-94 kg) 2007  
155,0 Andrus Murumets (+105 kg) 2006  
 
Eesti tõstjad, kes on tõuganud 200 kg ja rohkem
 
248,0 Mart Seim (+105 kg) 2015  
232,5 Toivo Kurg (+110 kg) 1980
232,5 Sulev Tarros (100 kg) 1984
230,5 Karl Utsar (+110 kg) 1978
227,5 Alar Seim (+110 kg) 1983
225,0 Tambet Tiits (110 kg) 1983
222,5 Jaan Talts (110 kg) 1972
220,0 Ain Paavo (100 kg) 1979
215,0 Albert Kruglov (110 kg) 1985
210,0 Andrus Utsar (-105 kg) 2004
207,5 Rein Jõgila (+110 kg) 1974
207,5 Viktor Perepjolkin (100 kg) 1979
205,0 Raimo Poomann (110 kg) 1979
201,0 Lauri Nämi (+105 kg) 2011
200,0 Mati Nuude (+110 kg) 1970
200,0 Olev Viktor (+110 kg) 1979
200,0 Ants Sepp (110 kg) 1977
200,0 Georgi Zobatš (82,5 kg) 1983
200,0 Rein Soll (+110 kg) 1983
200,0 Aleksei Maljukov (110 kg) 1984
200,0 Ašot Muradjan (100 kg) 1984
200,0 JĂĽri Haabu (100 kg) 1987
200,0 Andrus Murumets (+105 kg) 2006


Koduleht Elitec'st